Ettevõtlusõppest Kuressaare ametikoolis
Ettevõtlusõppe esitatavad väljakutsed on põnevad nii õppijale kui ka õpetajale – Kuressaare Ametikooli kogemusi tutvustab IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi.
Kuressaare Ametikool on üks kutseõppeasutus, kus sel õppeaastal Edu ja Tegu programmi raames valminud ettevõtlusõppe baasmooduleid piloteeritakse. Mõlema piloteerimises osaleva eriala – tarkvaraarendajate ja lapsehoidjate – neljanda taseme kutseõppijate puhul kasutatakse ettevõtlusõppe rakendamisel aktiivõppe meetodeid, ühed osalevad õpilasfirma programmis ja teised kasutavad projektõpet. Oleme oma kooli kogemuste põhjal jõudnud arusaamisele, et ettevõtlusõpe on tulemuslik, kui see on praktiline, õpitakse tegevuse kaudu. Kuigi Kuressaare Ametikooli esimesed õpilasfirmad jäävad enam kui viieteist aasta taha, oleme ulatuslikuma ja süsteemsema õpilasfirmade programmi käivitanud viimasel kolmel õppeaastal. Tõuke selleks andsime koos lubadusega osaleda Euroopa ettevõtlusõppe arendusprojektis ICEE (Innovation Cluster for Entrepreneurship Education), mille raames oli meil kohustus kahe õppeaasta jooksul kaasata pooled kutsekeskhariduse õppijatest praktilisse
ettevõtlusõppesse ehk õpilasfirmadesse. Kooli jaoks tähendas see vastava süsteemi loomist ja arendamist, võttesse arvesse vajadust olla jätkusuutlik ja toimiv ka pärast projekti lõppu. Oli ilmne, et jätkusuutlik saab olla tingimustel, kui ettevõtlusõpe on õppekavasse integreeritud (versus vabatahtlik huvitegevus) ja kui õpetajad teevad koostööd.
Õpilasfirmade programmi kaasame igal aastal igast kutsekeskhariduse erialalt ühe õpperühma,
üldjuhul teiselt kursuselt. Alustame sügisel ühiste inspiratsioonipäevadega ja kuigi õppekavadesse integreeritus eeldab ühtlasi õpilasfirma äriplaani seotust erialaga, julgustame moodustama ka erialaüleseid õpilasfirmasid. Näiteks IT-õppijad saavad edukalt oma erialaoskusi arendada ka teiste erialade õpilasfirmades. Õppeaasta jooksul korraldame ühiseid ettevõtmisi kõikidele kooli õpilasfirmadele – koolitused, laadad, konkursid.
Selline ettevõtlusõppe korraldus nõuab väga paljude õpetajate pühendumist ja koostööd, ettevõtlusõpetajate kõrval on kaasatud erialaõpetajad, rühmajuhatajad, juhtõpetajad. Senisest
enam soovime kaasata ettevõtjatest mentoreid, kes seni on kaasa löönud inspiratsiooniüritustel
ja koolisisese konkursi žüriis.
Tänavused õpilasfirmad hakkavad jõudma lõpusirgele, enne kevadist praktikaperioodi korraldame
koolisisese õpilasfirmade esitluse ja võistluse. 4. aprillil toimuvat üritust aitavad ette valmistada ärikorralduse õppijad. Samal ajal alustame ka ettevalmistavate tegevustega esimese kursuse õpperühmadega, kes liituvad õpilasfirmade programmiga septembrist.
Palju tuge ettevõtlusõppe praktilisemaks, atraktiivsemaks ja sisukamaks muutmisel on programmi Edu ja Tegu rahastatavast, möödunud sügisest rakendunud projektist „Uus õpikäsitus Kuressaare Ametikooli ettevõtlusõppes – õppida on põnev””. Inspiratsioonipäev Mändjalas projekti partneri Saaremaa
Arenduskeskuse eestvedamisel, simulatsioonimäng „Tehas klassiruumis”, õpilasfirmade veebilehe loomise koolitus on näited juba toimunud edukatest ettevõtmistest. Sel õppeaastal on veel tulemas õppereis Ettevõtluskülla ja Ahhaa keskusesse ning sellest võtavad osa tulevased õpilasfirmade loojad esimese kursuse õpperühmadest.
Ettevõtlusõppe baasmoodulite piloteerimise oleme sujuvalt integreerinud juba loodud süsteemi.
Edu ja Tegu raames valminud ettevõtlusõppe moodulite rakendamine neljanda ja viienda
taseme õppekavades annab piisava õppemahu erialaga seotud ettevõtlusalaste teadmiste ja
oskuste omandamiseks ning praktilised õppemeetodid omakorda võimaluse ettevõtlikkuse
kujundamiseks. 6 EKAP-d moodulite mahuna on hästi kooskõlas ka ICEE uuringu ühe peamise
järeldusega, et sügavuti minek on parem kui pinnapealne käsitlus, ehk ettevõtlusõppe
tulemuslikkusest võime rääkida alles alates sajast tunnist sellega tegelemisel.
Õpilasfirmade kõrval on kindlasti ka teisi meetodeid ettevõtlikkuse arendamiseks ja elulähedaseks
ettevõtlusõppeks, näiteks projektõpe, mida Kuressaare Ametikoolis on samuti aastaid
kasutatud. Õpilasfirma üheks eeliseks peame tugeva katusorganisatsiooni olemasolu JA Eesti
näol ning ligipääsu kohalikele ja rahvusvahelistele üritustele. Meie õpilasfirmad on osalenud
laatadel Tallinnas ja festivalil Riias.
Praktiliste aktiivõppe meetodite kasu on keeruline üle hinnata 21. sajandi töötaja – algatusvõimelise,
probleemilahendus- ja juhtimisoskustega, vastutus- ja koostöövõimelise ühiskonnaliikme
– ettevalmistamisel. Samas on selge, et selline õppetöökorraldus ei ole just lihtsamate killast, sest esitab suuremaid ja väiksemaid väljakutseid nii õpetajatele, korraldajatele kui ka õpilastele. Väljakutset pakub näiteks see, kuidas aidata kõigil õpilastel saavutada õpiväljundeid kasvõi näiteks finantsoskustes, kui õpilasfirmas on rollid jaotatud ja arvestus on raamatupidaja töö.
Jõudu kõigi nende väljakutsete ületamiseks annab õpilaste positiivne tagasiside. Meenub kevadisel erialaprojektide kaitsmisel kooli lõpetava noormehe kõhklematu vastus küsimusele, mis oli tema parim õpiprojekt kolme õppeaasta jooksul – õpilasfirma! Tõsiselt hea meel on selle üle, et meil on nii palju pühendunud õpetajaid, kes on olnud ja on valmis tegema järjekindlat tööd selle nimelt, et tegevuse kaudu õppimine selle parimas tähenduses oleks loomulik ja iseenesestmõistetav ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppimisel.
Artikkel ilmus ettevõtlusõppe Uudiskirjas nr 10. Loe teisi artikleid ja uudiskirju SIIT
